Vabane pingest
Kui Teil ei ole piisavalt aega minemaks psühholoogilt abi saama, proovige end ise pingetest vabastada. Lõdvestumine on üks olulisemaid asju, mida Te saate teha parandamaks oma tervist ja heaolu tunnet. Siinesiatud kerged lõdvestumise tehnikad keskenduvad stressi sümptomite vähendamisele, ärevusega toimetulemisele ja une parandamisele. Lihaste lõdvestamine, visualiseerimine ja sügav hingamine on lõdvestumise strateegiad, mida on võimalik õppida ja harjutada. Pikemalt saate tutvuda ühe tehnikaga alajaotuses Toimetulek üskindusega.
Lõdvestumiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid vahendeid ja abiallikaid, nagu muusika, raamatud, cd-d jms juhised. Kasutage neid ja õppige, kuidas vabastada pingetest oma keha ja tasakaalustada oma meel.
Ärkveloleku ajal liigub tavainimese meeles palju mõtteid. Ärkvelolev teadvus on väga aktiivne.
Magamise ajal suudab meel säilitada oma aktiivsuse, olgugi, et rütm on aeglasem kui ärkveloleval meelel. Ilmselt on paljudel inimestel olnud kogemus, et kuigi magati kogu öö, ollakse ärgates väsinud. Kui meel säilitab magades oma aktiivsuse, ei taga magamine alati puhkust.
Lõdvestusteraapia eesmärk on vaigistada meel, lasta mõtetel voolata tasasel ja ühtlasel rütmil ning kutsuda esile lõdvestumise reaktsioon. See vaimne rahu, mis tekib, lubab puhkust ja taastumist, mis ei leia alati aset isegi magamise ajal.
Lõdvestusteraapia ei ürita tühjendada meelt, kuna ei ole ju võimalik mõelda mittemillestki. Lõdvestudes keskendutakse meelele ja lõdvestatakse nii meel kui keha.
Stressi ja ärevuse sümptomid muutuvad aegajalt väga problemaatilisteks. Kasutades lõdvestumise tehnikaid on võimalik vastu seista stresssile, tulla paremini toime muutustega ja parandada üleüldist elukvaliteeti. Lõdvestusteraapia tehnikad rahustavad keha ja kannavad loomulikku hoolt ärevuse vastu lisades inimese kehas ja meeles lõdvestumise reaktsiooni, mis on vastupidine keha stressi reaktsioonile.
Kui me oleme stressis või ärevuses siis meie hingamine muutub kiiremaks. Tihti muutub meie hingamine ka pinnalisemaks, mis võib tekitada tunde, et me ei suuda saada kopsudesse piisavalt õhku. Teinekord võib aga hingamine muutuda liiga kiireks ja sügavaks, mis võib põhjustada peapööritust või tuimust ja kangestust ekstreemsetes olukordades.
Sügav hingamine mitte ainult ei aita ärevuse ja stressi vastu, vaid annab ka tõuke lõdvestumiseks. Siin on soovitus, kuidas saab aeglustada hingamist tehes seda sügavalt ja täielikult välja hingates.
Hingake aeglaselt sisse lugedes neljani.
Tehke paus nelja kohal.
Hingake aeglaselt välja viie kohal ja tehke paus lugedes üks, kaks ning alustage uuesti
Hingamisprotsess käib nii:
sissehingamine...üks, kaks, kolm, paus...neli...viis väljahingamine...üks, kaks, kolm, neli, viis...paus... üks, kaks
sissehingamine...üks, kaks, kolm, paus...neli...viis väljahingamine...üks, kaks, kolm, neli, viis...paus... üks, kaks
Korrake minut või kaks
Nõuandeid lõdvestumiseks
1. Võtke omaks passiivne hoiak ja lähenege lõdvestumisele tundega "lasen kõik endast lahti". Ärge proovige panna lõdvestumise ajal juhtuma midagi erilist.
2. Lõdvestuge vaikses keskkonnas, kus oleks vähe segajaid. Kui Te saate lõdvestumisega rohkem tuttavaks ja olete seda juba rohkem harjutanud, õpite keskenduma kusiganes. Esialgu valige lõdvestumiseks keskkond, kus segajaid ei oleks.
3. Olge kindel, et ümbruskond ei vaja Teie tähelepanu (jälgige, et see oleks turvaline).
4. Tundke ennast mugavalt. Võtke istet toolil, millel on kaela ja seljatugi, kindlal voodil või mugaval matil põrandal. Vaadake, et tuba on soe, mitte liiga kuum ega liiga külm. Võtke omale sobiv poos, kus Te saaksite olla vähemalt 10 minutit.
5. Alustage lühikese lõdvestumise seansiga, mis kestab umbes 5 minutit. Kui Teil on juba rohkem kogemusi muutub lõdvestumise saavutamine kergemaks ja Te võite harjutada lõdvestumist juba palju pikemaid perioode. 20 või 30 minutit on lõdvestumiseks piisav, kuid Te võite soovi korral ette võtta ka palju pikemaid sessioone.
6. Lõdvestumine on oskus, mis tuleb ära õppida. Harjutage sageli - iga päev on parim!
7. Leidke omale aega lõdvestumiseks iga päev. Mõned inimesed eelistavad lõdvestuda vahetult enne voodisse minekut, et see aitaks neil uinuda. Teised lõdvestuvad kohe esimese tegevusena hommikul, et alustada päeva värskelt ja uue elujõuga varustatult. Otsustage, kas Teil on päeva jooksul perioode, kus Teie stressi tase on kõrge või energia madal. See oleks parim aeg Teie päevaplaanis, kus te võiksite teha lühikese lõdvestumise sessiooni.
8. Eksperimenteerige! Pole sellist lõdvestamise meetodit, mis töötaks igaühele ühtemoodi. On oluline proovida erinevaid strateegiaid, et vaadata, missugune sobib kõige rohkem Teie vajadustega. Ei ole olemas õigeid ega valesid lõdvestumise viise.
Lõdvestumiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid vahendeid ja abiallikaid, nagu muusika, raamatud, cd-d jms juhised. Kasutage neid ja õppige, kuidas vabastada pingetest oma keha ja tasakaalustada oma meel.
Ärkveloleku ajal liigub tavainimese meeles palju mõtteid. Ärkvelolev teadvus on väga aktiivne.
Magamise ajal suudab meel säilitada oma aktiivsuse, olgugi, et rütm on aeglasem kui ärkveloleval meelel. Ilmselt on paljudel inimestel olnud kogemus, et kuigi magati kogu öö, ollakse ärgates väsinud. Kui meel säilitab magades oma aktiivsuse, ei taga magamine alati puhkust.
Lõdvestusteraapia eesmärk on vaigistada meel, lasta mõtetel voolata tasasel ja ühtlasel rütmil ning kutsuda esile lõdvestumise reaktsioon. See vaimne rahu, mis tekib, lubab puhkust ja taastumist, mis ei leia alati aset isegi magamise ajal.
Lõdvestusteraapia ei ürita tühjendada meelt, kuna ei ole ju võimalik mõelda mittemillestki. Lõdvestudes keskendutakse meelele ja lõdvestatakse nii meel kui keha.
Stressi ja ärevuse sümptomid muutuvad aegajalt väga problemaatilisteks. Kasutades lõdvestumise tehnikaid on võimalik vastu seista stresssile, tulla paremini toime muutustega ja parandada üleüldist elukvaliteeti. Lõdvestusteraapia tehnikad rahustavad keha ja kannavad loomulikku hoolt ärevuse vastu lisades inimese kehas ja meeles lõdvestumise reaktsiooni, mis on vastupidine keha stressi reaktsioonile.
Kui me oleme stressis või ärevuses siis meie hingamine muutub kiiremaks. Tihti muutub meie hingamine ka pinnalisemaks, mis võib tekitada tunde, et me ei suuda saada kopsudesse piisavalt õhku. Teinekord võib aga hingamine muutuda liiga kiireks ja sügavaks, mis võib põhjustada peapööritust või tuimust ja kangestust ekstreemsetes olukordades.
Sügav hingamine mitte ainult ei aita ärevuse ja stressi vastu, vaid annab ka tõuke lõdvestumiseks. Siin on soovitus, kuidas saab aeglustada hingamist tehes seda sügavalt ja täielikult välja hingates.
Hingake aeglaselt sisse lugedes neljani.
Tehke paus nelja kohal.
Hingake aeglaselt välja viie kohal ja tehke paus lugedes üks, kaks ning alustage uuesti
Hingamisprotsess käib nii:
sissehingamine...üks, kaks, kolm, paus...neli...viis väljahingamine...üks, kaks, kolm, neli, viis...paus... üks, kaks
sissehingamine...üks, kaks, kolm, paus...neli...viis väljahingamine...üks, kaks, kolm, neli, viis...paus... üks, kaks
Korrake minut või kaks
Nõuandeid lõdvestumiseks
1. Võtke omaks passiivne hoiak ja lähenege lõdvestumisele tundega "lasen kõik endast lahti". Ärge proovige panna lõdvestumise ajal juhtuma midagi erilist.
2. Lõdvestuge vaikses keskkonnas, kus oleks vähe segajaid. Kui Te saate lõdvestumisega rohkem tuttavaks ja olete seda juba rohkem harjutanud, õpite keskenduma kusiganes. Esialgu valige lõdvestumiseks keskkond, kus segajaid ei oleks.
3. Olge kindel, et ümbruskond ei vaja Teie tähelepanu (jälgige, et see oleks turvaline).
4. Tundke ennast mugavalt. Võtke istet toolil, millel on kaela ja seljatugi, kindlal voodil või mugaval matil põrandal. Vaadake, et tuba on soe, mitte liiga kuum ega liiga külm. Võtke omale sobiv poos, kus Te saaksite olla vähemalt 10 minutit.
5. Alustage lühikese lõdvestumise seansiga, mis kestab umbes 5 minutit. Kui Teil on juba rohkem kogemusi muutub lõdvestumise saavutamine kergemaks ja Te võite harjutada lõdvestumist juba palju pikemaid perioode. 20 või 30 minutit on lõdvestumiseks piisav, kuid Te võite soovi korral ette võtta ka palju pikemaid sessioone.
6. Lõdvestumine on oskus, mis tuleb ära õppida. Harjutage sageli - iga päev on parim!
7. Leidke omale aega lõdvestumiseks iga päev. Mõned inimesed eelistavad lõdvestuda vahetult enne voodisse minekut, et see aitaks neil uinuda. Teised lõdvestuvad kohe esimese tegevusena hommikul, et alustada päeva värskelt ja uue elujõuga varustatult. Otsustage, kas Teil on päeva jooksul perioode, kus Teie stressi tase on kõrge või energia madal. See oleks parim aeg Teie päevaplaanis, kus te võiksite teha lühikese lõdvestumise sessiooni.
8. Eksperimenteerige! Pole sellist lõdvestamise meetodit, mis töötaks igaühele ühtemoodi. On oluline proovida erinevaid strateegiaid, et vaadata, missugune sobib kõige rohkem Teie vajadustega. Ei ole olemas õigeid ega valesid lõdvestumise viise.
