Lihaspinged ja seljavalu
Mis on pingepeavalude ja lihaspingete tekkimise põhjused?
Kaela ja õlavöötme lihaste pinge võib olla tingitud nii emotsionaalsetest teguritest kui otseselt lihaste ebaühtlasest koormusest ja see võib kujuneda väga erinevatel põhjustel. Tavaliselt järgneb sellele pingepeavalu. Pingepeavalu on väga levinud ning sageli on seda raske eristada migreenist. Sageli on see tingitud ärevusest, stressist või puudulikust unest. Pingepeavalu on eelkõige kontori haigus ehk esineb neil inimestel, kes töötavad pikka aega ühes asendis (näiteks arvutiga) või kelle töö nõuab sarnaseid rutiinseid liigutusi (tehase liinitöötajad jt). Harvem on pingepeavalu kaelatrauma või lihashaiguse tagajärg.
Istuv töö, kui see on hästi reguleeritud pausidega, ei tohiks lihaspinget tekitada, iseasi, kui me end ei programmeeri ehk ei kujunda eneses tingrefleksi. Dr John E Sarno kirjeldab oma raamatus Seljavalust tervenemine tingrefleksi kujunemist järgnevalt: alaseljavaluga inimesed kaebavad tavaliselt, et valu tekib alati siis, kui nad istuvad. Istumine on aga täiesti ohutu tegevus, mille nad on müstifitseerinud fakti tõttu, et see justkui algataks valu. Tingrefleks tekib siis, kui kaks asja toimuvad korraga. Sellest võime järeldada, et lihaspinge valu olemasolu varasemal hetkel on inimesel tekkinud valu siis, kui ta istus. Aju tekitab seose istumise ja valu vahel ning nüüd ongi inimene programmeeritud istudes valu tundma. Teisisõnu, valu tekib alateadliku seose tõttu istumisega, mitte et istumine on seljale halb. Küllap on muid viise kuidas tingrefleks võib tekkida, ka autoistmetel on halb kuulsus.
Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol.
Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.
Kuna vaevus kipub olema krooniline, on sellel ebasoodus mõju psüühikale. Kipub tekkima üldine häiritus, kärsitus, raskestiseletatavad halva enesetunde hood, unehäired.
Mis on on-site massaaž?
Toolimassaaž ehk on-site massaaž on üldlõõgastav, stressi maandav ja positiivset enesetunnet loov. Abi saab selja- ja ülakeha pingete puhul aga ka peavalude puhul, massaaž on abiks kontoris ja arvutiga töötajatele nn "hiire sündroomi" korral ning õlavöötme pingetest vabastamiseks. Selle kättesaadavus on parem kui teiste massaažide puhul, kuna seda on võimalik peale salongi teha ka töökohtades ning muudes kohtades, kui selleks vajadus tekib.
Toolimassaažis kasutatakse spetsiaalset massaažitooli, kus klient tunneb end lõõgastunult, turvaliselt ja mugavalt. Jalad, käed, rindkere ja pea on toetatud. Toolimassaaž ei vaja suurt ruumi ja spetsiaaltooli puudumisel on võimalik seda teostada kõikjal, ka tavatoolil. Massaaži käigus töötatakse läbi selg, turi, kael, pea, õlad, käed. Masseerida võib ka läbi riiete, kuigi vaieldamatult on parem palpeerida selja- ja kaelalihaseid, kasutades pingeid vabastavaid õlisid, sel juhul tuleks särk vms ära võtta.
Toolimassaažis kasutatakse palju Tai massaaži võtteid ja punkte, mille aluseks on töötamine energiakanalitega ja punktidega. Paralleelselt kasutatakse klassikalise massaaži võtteid. Venitades energeetilist kanalit toimib see venitavalt ka pinges lihasele. Tegemist ei ole ainult tugiliikumisaparaadile suunatud massaažiga, vaid kõige aluseks on töö energialiinidega, mis mõjutavad lihaseid ja viivad inimese nii füüsiliselt kui psüühiliselt tasakaalu.
Vastunäidustusteks võivad olla raske seljatrauma või operatsioonijärgne seisund või kõrge palavaik.
Missugune on on-site massaaši mõju:
- regulaarne massaaž ennetab sundasendist tingitud kutsehaigusi, aitab selja- ja õlavöötme lihasvalu ja -pingete puhul;
- paraneb üldine enesetunne ja keskendumisvõime;
- aktiviseerub verevarustus ja ainevahetus;
- närvisüsteem tugevneb ja väheneb üldine stressitase;
- paraneb liigeste liikuvus;
Miks on hea tellida teenust töökohale:
- töötajate haigestumine väheneb;
- suureneb töötajate produktiivsus ja tootlikkus;
- mugav, massöör tuleb ise kohale;
- suurepärane kingitus oma töötajatele.
Kuidas käituda lihasvalude puhul?
Füüsilised piirangud ja füüsilise tegevuse kartus lihaspingete puhul halvim aspekt. Valuhood tekitavad hirmu ja tendentsi loobuda füüsilisest tegevusest, mis on aga vale. Lõpptulemusena hakkab inimestel koguaeg mingisugune valu olema, mille suhtes neil on tekkinud tingrefleks: ma saan lamada ainult vasemal küljel, mitte paremal; mul peab voodis alati padi põlvede vahel olema; kui ma istun kauem, kui veerand tundi, tekib mul tugev valu; ma saan istuda ainult toolil, millel on kõva iste ja sirge seljatugi jne. Lihaspingega inimesed võivad olla igapäevaelus lõpuks isegi võimetumad kui näiteks inimene, kellel on mõlemad jalad halvatud, kuna viimased lähevad iseseisvalt tööle ja elavad igati normaalset elu, lihaspingega inimesed aga võivad selle tõttu voodisse jääda. Seetõttu on ainuõige soovitus, kõigele vaatamata tuleb jätkata liikumise ja sportimisega. Alahinnata ei tasuks ka vastava koolituse saanud psühhoterapeudi abi.
Mis veel võivad olla valu põhjustajaks?
Valusündroomid tunduvad füüsilised, seetõttu on arstidel raske silmas pidada võimalust, et need võivad olla psühholoogilistest teguritest põhjustatud. Tänapäeva meditsiini suund on põhiliselt mehaaniline ja strukturaalne. Keha on nagu keerukas masin, ning haigus nagu selle masina talitushäire, mida põhjustavad nakkused, trauma, pärilikkus jms. Arvatakse, et miski ei ole tõene enne, kui seda pole kinnitatud laboratoorselt. Kahjuks ei saa kõiki asju uurida laboris nagu näiteks vaimu ja aju, kus see eeldatavalt asub. Tunded ei lase end katseklaasis uurida ja mõõta, seetõttu kaasaegne arstiteadus tihti eirabki neid, otsustades, et emotsioonidel pole niikuinii tervise ja haigusega eriti tegemist. Kuid dr Sarno toetub oma pikaajalisele kliinilisele kogemusele ning uuringutele ja väidab, et valu kaelas, õlgades, seljas ja tuharates ei põhjusta strukturaalsed hälbed vaid 60% ulatuses on need üldlevinud valusündroomid lihaste, närvide, kõõluste ja sidemete füsioloogiliste muutuste tulemus, mida nimetatakse lihaspinge sündroomiks. See on ohutu, kuid potentsiaalselt väga valulik häire, mis on emotsionaalsete olukordade tagajärg.
Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest ning olulisel kohal on ka psühholoogilised/emotsionaalsed tekkepõhjused. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale.
Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida terviseprobleemile lahendus.
Kaela ja õlavöötme lihaste pinge võib olla tingitud nii emotsionaalsetest teguritest kui otseselt lihaste ebaühtlasest koormusest ja see võib kujuneda väga erinevatel põhjustel. Tavaliselt järgneb sellele pingepeavalu. Pingepeavalu on väga levinud ning sageli on seda raske eristada migreenist. Sageli on see tingitud ärevusest, stressist või puudulikust unest. Pingepeavalu on eelkõige kontori haigus ehk esineb neil inimestel, kes töötavad pikka aega ühes asendis (näiteks arvutiga) või kelle töö nõuab sarnaseid rutiinseid liigutusi (tehase liinitöötajad jt). Harvem on pingepeavalu kaelatrauma või lihashaiguse tagajärg.
Istuv töö, kui see on hästi reguleeritud pausidega, ei tohiks lihaspinget tekitada, iseasi, kui me end ei programmeeri ehk ei kujunda eneses tingrefleksi. Dr John E Sarno kirjeldab oma raamatus Seljavalust tervenemine tingrefleksi kujunemist järgnevalt: alaseljavaluga inimesed kaebavad tavaliselt, et valu tekib alati siis, kui nad istuvad. Istumine on aga täiesti ohutu tegevus, mille nad on müstifitseerinud fakti tõttu, et see justkui algataks valu. Tingrefleks tekib siis, kui kaks asja toimuvad korraga. Sellest võime järeldada, et lihaspinge valu olemasolu varasemal hetkel on inimesel tekkinud valu siis, kui ta istus. Aju tekitab seose istumise ja valu vahel ning nüüd ongi inimene programmeeritud istudes valu tundma. Teisisõnu, valu tekib alateadliku seose tõttu istumisega, mitte et istumine on seljale halb. Küllap on muid viise kuidas tingrefleks võib tekkida, ka autoistmetel on halb kuulsus.
Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol.
Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.
Kuna vaevus kipub olema krooniline, on sellel ebasoodus mõju psüühikale. Kipub tekkima üldine häiritus, kärsitus, raskestiseletatavad halva enesetunde hood, unehäired.
- Mida siis teha? Kui abi ei ole olnud perearsti-neuroloogi külastusest siis võiks võtta ühendust kogenud manuaalterapeudi, massööri või nõelraviarstiga. Tekkinud lihaspingekoldeid on võimalik välja masseerida või mõjutada nõelraviga.
Mis on on-site massaaž?
Toolimassaaž ehk on-site massaaž on üldlõõgastav, stressi maandav ja positiivset enesetunnet loov. Abi saab selja- ja ülakeha pingete puhul aga ka peavalude puhul, massaaž on abiks kontoris ja arvutiga töötajatele nn "hiire sündroomi" korral ning õlavöötme pingetest vabastamiseks. Selle kättesaadavus on parem kui teiste massaažide puhul, kuna seda on võimalik peale salongi teha ka töökohtades ning muudes kohtades, kui selleks vajadus tekib.
Toolimassaažis kasutatakse spetsiaalset massaažitooli, kus klient tunneb end lõõgastunult, turvaliselt ja mugavalt. Jalad, käed, rindkere ja pea on toetatud. Toolimassaaž ei vaja suurt ruumi ja spetsiaaltooli puudumisel on võimalik seda teostada kõikjal, ka tavatoolil. Massaaži käigus töötatakse läbi selg, turi, kael, pea, õlad, käed. Masseerida võib ka läbi riiete, kuigi vaieldamatult on parem palpeerida selja- ja kaelalihaseid, kasutades pingeid vabastavaid õlisid, sel juhul tuleks särk vms ära võtta.
Toolimassaažis kasutatakse palju Tai massaaži võtteid ja punkte, mille aluseks on töötamine energiakanalitega ja punktidega. Paralleelselt kasutatakse klassikalise massaaži võtteid. Venitades energeetilist kanalit toimib see venitavalt ka pinges lihasele. Tegemist ei ole ainult tugiliikumisaparaadile suunatud massaažiga, vaid kõige aluseks on töö energialiinidega, mis mõjutavad lihaseid ja viivad inimese nii füüsiliselt kui psüühiliselt tasakaalu.
Vastunäidustusteks võivad olla raske seljatrauma või operatsioonijärgne seisund või kõrge palavaik.
Missugune on on-site massaaši mõju:
- regulaarne massaaž ennetab sundasendist tingitud kutsehaigusi, aitab selja- ja õlavöötme lihasvalu ja -pingete puhul;
- paraneb üldine enesetunne ja keskendumisvõime;
- aktiviseerub verevarustus ja ainevahetus;
- närvisüsteem tugevneb ja väheneb üldine stressitase;
- paraneb liigeste liikuvus;
Miks on hea tellida teenust töökohale:
- töötajate haigestumine väheneb;
- suureneb töötajate produktiivsus ja tootlikkus;
- mugav, massöör tuleb ise kohale;
- suurepärane kingitus oma töötajatele.
Kuidas käituda lihasvalude puhul?
Füüsilised piirangud ja füüsilise tegevuse kartus lihaspingete puhul halvim aspekt. Valuhood tekitavad hirmu ja tendentsi loobuda füüsilisest tegevusest, mis on aga vale. Lõpptulemusena hakkab inimestel koguaeg mingisugune valu olema, mille suhtes neil on tekkinud tingrefleks: ma saan lamada ainult vasemal küljel, mitte paremal; mul peab voodis alati padi põlvede vahel olema; kui ma istun kauem, kui veerand tundi, tekib mul tugev valu; ma saan istuda ainult toolil, millel on kõva iste ja sirge seljatugi jne. Lihaspingega inimesed võivad olla igapäevaelus lõpuks isegi võimetumad kui näiteks inimene, kellel on mõlemad jalad halvatud, kuna viimased lähevad iseseisvalt tööle ja elavad igati normaalset elu, lihaspingega inimesed aga võivad selle tõttu voodisse jääda. Seetõttu on ainuõige soovitus, kõigele vaatamata tuleb jätkata liikumise ja sportimisega. Alahinnata ei tasuks ka vastava koolituse saanud psühhoterapeudi abi.
Mis veel võivad olla valu põhjustajaks?
Valusündroomid tunduvad füüsilised, seetõttu on arstidel raske silmas pidada võimalust, et need võivad olla psühholoogilistest teguritest põhjustatud. Tänapäeva meditsiini suund on põhiliselt mehaaniline ja strukturaalne. Keha on nagu keerukas masin, ning haigus nagu selle masina talitushäire, mida põhjustavad nakkused, trauma, pärilikkus jms. Arvatakse, et miski ei ole tõene enne, kui seda pole kinnitatud laboratoorselt. Kahjuks ei saa kõiki asju uurida laboris nagu näiteks vaimu ja aju, kus see eeldatavalt asub. Tunded ei lase end katseklaasis uurida ja mõõta, seetõttu kaasaegne arstiteadus tihti eirabki neid, otsustades, et emotsioonidel pole niikuinii tervise ja haigusega eriti tegemist. Kuid dr Sarno toetub oma pikaajalisele kliinilisele kogemusele ning uuringutele ja väidab, et valu kaelas, õlgades, seljas ja tuharates ei põhjusta strukturaalsed hälbed vaid 60% ulatuses on need üldlevinud valusündroomid lihaste, närvide, kõõluste ja sidemete füsioloogiliste muutuste tulemus, mida nimetatakse lihaspinge sündroomiks. See on ohutu, kuid potentsiaalselt väga valulik häire, mis on emotsionaalsete olukordade tagajärg.
Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest ning olulisel kohal on ka psühholoogilised/emotsionaalsed tekkepõhjused. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale.
Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida terviseprobleemile lahendus.